Olen kuulnud, et põlveproteesi paigaldamise operatsiooni peaks edasi lükkama nii kauaks kui võimalik. Kas see on tõsi?
Sinu liikuvuse seisukohast on osteoartriidi varajane avastamine ja ravi väga olulised. Kui põlveproteesi paigaldamise operatsioon toimub haiguse varajases staadiumis, võib operatsiooni tulemus olla parem. Seega kui arst on soovitanud põlveproteesi paigaldamise operatsiooni, ei tasu viivitada. Operatsiooniga viivitamine võib alandada Su elukvaliteeti nii enne kui pärast operatsiooni. Pea meeles, et osteoartriidi vastu ei ole ravi. Tegu on süveneva haigusega, mis tähelepanuta jätmise korral läheb aina hullemaks.
Mida toob endaga kaasa põlveproteesi operatsiooni järgne taastumine?
Iga patsient taastub erinevalt. Peale operatsiooni tegeleb Sinuga füsioterapeut, kes aitab tasapisi taastada põlve tugevust ja liikuvust. Füsioteraapia võib olla natuke valulik. Valu on aga ajutine ja ravimid aitavad sellega toime tulla. Kui esimestel operatsioonijärgsetel nädalatel kõvasti vaeva näed, muutub põlv kiiresti tugevamaks ja liikuvamaks ega ole enam nii jäik.
Kas peale operatsiooni on põlvevalu väga tugev?
Paljude patsientide jaoks on operatsioonijärgne valu talutav ja leevendatav ning see vaibub paari kuu jooksul. Kirurgidel ja haigla personalil on valu leevendamiseks ja patsientide heaolu tagamiseks mitmeid erinevaid vahendeid, nagu näiteks tuimestavad süstid, valuvaigistid, patsiendi poolt kontrollitud valuvaigistamine, valuvaigistavad tabletid ja põletiku vastased ravimid.
Kui kaua pean peale operatsiooni haiglas viibima?
Enamasti kaks kuni kuus päeva.
Kas peaksin muretsema narkoosi pärast?
Põlveproteesi paigaldamise operatsiooniks kasutatakse tavaliselt kahte tüüpi narkoosi: üldnarkoosi, mille puhul pannakse patsient magama ja kohalikku tuimestust, mille puhul tuimestakse patsiendi alakeha enamasti epiduraalanesteesiaga. Sinul kasutatava narkoosi valik sõltub Sinu põlve olukorrast, aga ka kirurgi ja anestesioloogi soovitustest. Kui Sa pole Sulle määratud narkoosi õigsuses veendunud, aruta seda kirurgi või anestesioloogiga.
Kas taastumisperioodil olen kodus või rehabilitatsioonikeskuses?
Paljud patsiendid on suutelised üsna ruttu peale operatsiooni koju minema. Mõned jälle tahavad minna rehabilitatsioonikeskusesse. Otsus sõltub paljuski sellest, kas perekonnaliikmed või sõbrad saavad Sind igapäevatoimetustes aidata; milline on kodu ja kui turvaline on haigel seal liigelda; ning Sinu üldisest operatsioonijärgsest olukorrast. Koos kirurgiga otsustate, milline valik sobib Sulle kõige paremini.
Millal saan jälle teha oma igapäevatoimetusi nagu näiteks autojuhtimine ja tööleminemine?
Las arst otsustab, kuidas sobib Sulle kõige paremini. Paljud patsiendid on valmis juba 4 kuni 6 nädala pärast autoga sõitma. Nii et kui valu pole liiga suur ja kui Sa ei pea valu alandamiseks võtma narkootilisi ravimeid, võid autoga sõita küll. Kui teed vaimset tööd, võid umbes kuu aja pärast tööle tagasi minna.
Olen kuulnud spetsiaalselt naiste jaoks valmistatud põlveproteesidest. Kas sellist mul ongi vaja?
Puuduvad kliinilised tõendid, mille kohaselt peaks paigaldama soopõhiseid proteese. Pole ka tõendatud, et pikaajalises plaanis oleks niisugused proteesid efektiivsed.
Üle 60% põlveproteesidest paigaldatakse naistele. Operatsiooniga rahulolu on 90-95%. 4 5
Miks on põlve ringliikumine (rotatsioon) oluline? Kas see mõjutab mehi ja naisi võrdselt?
Tihti usutakse, et põlv toimib nagu uksehing ning ainult kõverdub ja läheb sirgeks. Tegelikkuses on põlv palju keerulisem, sest põlve paindumisel rulluvad ja liuglevad pinnad teineteise vastu. Naiste jaoks on põlve ringliikumine eriti oluline, sest naise põlv ringleb kõverdamisel rohkem. 6 Seega on ringliikumine põlve talitluse seisukohast väga oluline.
Kuidas suhtuda minimaalselt sekkuvasse (minimaalinvasiivsesse) põlveproteesi paigaldamise operatsiooni?
Minimaalselt sekkuva kirurgia kohta on hetkel tehtud vaid mõned üksikud uuringud. Uuringute kohaselt on niisuguse operatsiooni eelisteks väiksem verekadu, lühem haiglas viibitav aeg ja parem liikuvus. Teised uurimused jälle on toonud esile, et komplikatsioone on minimaalselt sekkuva operatsiooni korral rohkem, protees võib sattuda halvemasse asendisse ja paranemisaeg on sama pikk kui tavalise operatsiooni puhulgi. 7 Kuna minimaalselt sekkuv operatsioon on ikka veel suhteliselt uus nähtus, ei selgu veel lähima 10-15 aasta jooksul, kas uus tehnika mõjutab proteesi pikaajalist funktsioneerimist ja vastupidavust. 7 Konsulteeri arstiga, kas minimaalselt sekkuv operatsioon sobiks Sulle.
Kaua protees vastu peab?
Põlveproteesi paigaldamise õnnetumist hinnatakse selle järgi, kuivõrd on valu inimese enda hinnangu kohaselt vähenenud ja kui palju on liikuvus suurenenud aga ka proteesi vastupidavuse järgi. Põlveproteesi paigaldamise operatsioonid õnnestuvad enamasti väga hästi. Vastavalt Artriidifondi uuringule on 90-95% põlveproteesi paigaldamise operatsiooni läbiteinutest tulemusega rahul ja üle 95% proteeside eluiga on 10 ja mõnede proteesimudelite puhul kuni 15 aastat. 4
Kuidas tasuda põlveproteesi paigaldamise eest?
Ravikindlustusega kaetud patsiendi puhul tasub põlveproteesi paigaldamise eest Eesti Haigekassa.
Kuidas ennast ja oma perekonda operatsiooniks ette valmistada?
Juba mitu nädalat enne operatsiooni aruta kirurgi ja hooldaja(te)ga oma taastumise küsimust. Selgita oma pereliikmetele ja/või sõpradele, milline on nende roll Sinu taastumises. Räägi neile taastumisprotsessist ja sellest, millist abi Sa peale operatsiooni vajad.
Mida ma veel peaksin teadma?
Põlveproteesi funktsioneerimine sõltub Sinu vanusest, kaalust, aktiivsusest ja muudest faktoritest. Taastumine võtab aega ja sellega kaasnevad ka teatud riskid. Kui Sinu tervislik seisund piirab taastumist, siis ei peaks Sa operatsioonile minema. Ainult ortopeed-kirurg saab kindlalt öelda, kas põlveproteesi paigaldamine on Sinu jaoks õige valik.
Viited
[1] Fortin, Paul R., et al. “Outcomes of Total Hip and Knee Replacement.” Arthritis & Rheumatism 42 (8) August 1999: 1722-1728. [2] Fortin, Paul R., et al. “Timing of Total Joint Replacement Affects Clinical Outcomes Among Patients With Osteoarthritis of the Hip or Knee.” Arthritis & Rheumatism 46 (12) Detsember 2002: 3327-3330. [3] Ameerika Ortopeed-kirurgide Akadeemia (http://orthoinfo.aaos.org/fact/thr_report.cfm?Thread_ID=365&topcategory=Arthritis) [4] Artriidifond (http://www.arthritis.org/research/Bulletin/vol51no11/Printable.htm)(2006) [5] Ameerika Ortopeed-kirurgide Akadeemia (http://www.aaos.org/wordhtml/research/stats/Hipkneefacts.htm)(2006). [6] Hsu, Wei-Hsiu, et al. “Difference in Torsional Joint Stiffness of the Knee Between Genders.” The American Journal of Sports Medicine (34)(5) May 2006: 765-770. [7] Ameerika Ortopeed-kirurgide Akadeemia (http://orthoinfo.aaos.org/fact/thr_report.cfm?Thread_ID=513&topcategory=Knee)(2006).